Häälimine

Häälimine. Mis see on?

* Mis on häälikud ja mis tähed?
Häälikuid me kuuleme ja hääldame.
Tähti me näeme, loeme ja kirjutame.

Miks on vaja häälitud sõnu kuulda ja ise häälima õppida?
Häälimine ja häälikute kuulmine on aluseks lugema - kirjutama õppimisele. Kui laps kuuleb häälitud sõnu ja oskab juba ka ise häälida, siis õpib ta tähti tundes kiiremini lugema. Ise häälides kirjutama sõnu.

Mis vead võivad tekkida häälides ja mis takistab õiget lugemist?
Tähenime öeldes( Näit. M- emm õige oleks : m; Miks? Sõna MESI lugedes emm-e-ess-i, mis sõna saame emmeessi; õige m- e-s-i) tehakse vigu, öeldes M =emm; R = err ; S = ess; L = ell jne.

3 aastane laps õpib häälikuid kuulama, hääldama ja täiskasvanu poolt häälitud sõnu ära tundma.
Häälimine on sõnade häälikhaaval ütlemine. (näit. e-m-a; õ-u-n jne., öeldes häälikuid siduvalt, mitte pikkade vahedega)
Meie rühma 3 aastased lapsed õpivad kuulama ja mängude kaudu ära arvama häälitud sõnu. Kasutame mängudes mänguasju, pilte.

Mänge: „Arva ära, mis ma ütlesin ja leia vastav pilt. Mänguasi.“
Koos vaatame ja ütleme piltidel olevate esemete või mänguasjade nimetused. Kui kõik on koos vaadatud ja nimetused koos korratud, siis õpetaja häälib sõnu ja lapsed leiavad vastava mänguasja või pildi.

Häälimise kuulamist alustame 2-4 häälikuliste sõnadega (ai; ei; onu; isa; ema; sai; õun; orav; auto, laev; mesi jne. ) Esialgu sulghäälikutega sõnu ei häälita.
Kui sõnas on pikk häälik, siis venitame seda häälides, mitte ei ütle kaks korda. ( R-oo-l; s-ee-n jne.) Laps peaks kuulma ja ka ära tundma häälituna oma nime.
Üheks mänguks on ka suuasendi järgi häälitava hääliku ära arvamine.
„Papagoi“ mängus keeruliste sõnade ja raskemate häälikute järele kordamine.

4a. lastega lisaks häälitud sõnade äraarvamisele „ehitame sõnu“.
Koos lastega häälime sõnu kätega kaasa plaksutades, koputades, haamritega toksides. „Ehitame“ sõnu erinevate klotsidega, ringidega jne. ,
tähistades iga hääliku klotsiga või ringiga jne. (Näit. e-m-a =OOO; auto= jne.)
Miks on vajalik lisaks häälimisele ka käe töö. Laps aju tajub ja omandab läbi käe töö kõike paremini.
Häälimismänge on vahva mängida lasteaiast koju minnes, autoga kuhugi sõites - lapsevanem häälib ja laps arvab ära, mida vanem teel nägi ja häälis.
Ema- isaga koos on ka mõnus sõnu „ehitada“. Hästi häälida oskavatel lastel võib lasta laotud sõna ära mõistatada. ( Arva ära, mis sõna ma ehitasin? = EMA; ISA; ÕUN; SAI JNE. Oi kui vahvalt palju sõnu saab ühtemoodi laduda aga erinevalt häälida!)


MIDAGI TÄHTSAT VEEL!!!!
Paljud meie rühma lapsed tahavad tähti kirjutada ja kirjutavad juba oma nime. Tähtede seas on ainult 3 tähte, mida hakatakse kirjutama alt üles -
A; M; N. Seotud on see suurte kirjatähtede kirjutamisega A; N jne.
Kõigi ülejäänud tähtede kirjutamist alustatakse ülevalt alla!
Tähtede kirjutamine ja sõnade lugemine algab lasteaia vanemas rühmas, laste huvi tekib aga varem. Aitame neid siis koos kohe õigesti õppida, sest ümber õppimine on alati raskem!

* Mõnus mäng kodus on ka peegli ees erinevate nägude , suuasendite tegemine. See on vajalik õigeks häälikute hääldamiseks.
Näit. närime koos mängunätsu; teeme suure jõehobuse suu ja väikese musisuu; venitame huuled pikaks naerusuuks ja pisikeseks kalasuuks; teeme nutu ja naerunägu; ahvipärdiku nägu jne. Koos peegli ees nägusid tehes saab palju naerda! Laske lapsel end matkida ja matkige ise last.
*Koos võib ka vannis või veeklaasis kõrrega vette puhuda, puhudes seebimullimäge teha(kasutada saab nõudepesuvahendit); õhupalle täis puhuda ja puhudes täis õhupalli õhus hoida; puhudes kergete autode võidusõitu teha; sulgi ja teisi kergeid esemeid õhku puhuda jne. Ka need harjutused aitavad kaasa häälikute õigele hääldamisele, pannes suulihased paremini tööle!

Jõudu teile lastega tegelemiseks!

Oma küsimustele saate vastused rühmaõpetajate käest!