Tähelepanu! Sallid!

TÄHELEPANU!

Palun muretsege lastele kalused või kaelusmütsid. Sallid on peale ühes lasteaias juhtunud õnnetust lasteaias keelatud!

Meeldetuletus tähtede kirjutamise reeglitest!

Alt- üles hakatakse kirjutama A, M, N ja Ä tähte.

Ülejäänud  tähtede kirjutamist alustatakse ülevalt- alla.

Õige tähtede kirjutamine lihtsustab lapsel hiljem kirjatähtede kirjutamist.

SOOVITUS KOOLIEELIKUTE VANEMATELE.

Lapse areng on valmis tegelema lugemisega. Lasteaias loeme sõnu, moodustame tähtedest sõnu, loeme "Karu aabitsast", mängime erinevaid häälimis-  ja lugemismänge, laome ja kirjutame sõnu jne.

Kui lapsel on tähenimed hästi selged ja ta suudab neid kiiresti nimetades omavahel ühendada, siis tuleb ka lugemine välja.

Iga lapse areng, tähelepanu ja mälu on erinev. Teie tunnete oma last ja tema võimeid kõige paremini. Lasteaiast koju minnes, ringi liikudes on võimalik lasta lapsel lugeda silte ja otsida numbreid,vaadata autode numbreid ja tähti; häälida koos sõnu, mängida sõnamänge. Kodus võib mõne korralduse anda lapsele kirjalikult- „Palun pane mänguasjad ära!“ jne.; anda talle kirjalikke küsimusi ning lasta vastus kirjutada: „Mis loom sulle meeldib? Soovid sa õue minna?“ jne., lasta mõistatustele vastuseid kirjutada jne. Koos võib päevased tegevused kirja panna, kalendrisse märkida tähtsamad päevasündmused jne.

Väga hästi mõjub lugemishuvile ka kirjanduspalade ettelugemine ja koos loetu üle arutlemine. Arvutihuvilisele lapsele võib arvutis kirja kirjutada ja paluda tal vastu kirjutada. Kirjutada küsimusi, jättes vahed vastamiseks. Arvutist leiab ka koolieelikutele vastavaid eestikeelseid lugemis- kirjutamismänge.

Varsti on jõulud. Raamatu- ja mänguasjapoodidest leiab mänge kogu perele, kus on vaja lugemis ja ka arvutamisoskust kasutada. Lauamängudes mitme täringuga veeretades ja tulemusi kokku liites, kuuele järgmist veeretamistulemust juurde lugedes- liites, areneb ka arvutamisoskus väga hästi.

Võimalusi lapses lugemishuvi äratamiseks on palju. Leidke mängulisi ja huvitavaid võtteid. Mõni sõna, mõni lause päevas, palju kiitust ja tunnustust juurde, et äratada lapses lugemishuvi.

Ja ikka tasapisi ja mängides, sest sundimine suretab huvi!

Enesehinnang on võti!

Suurim kink, mis oma lapsele saab teha,on anda talle terve enesehinnang. Lastel, kes tunnevad oma väärtust ja usuvad iseendasse, on positiivne enesehinnang. Laps tunneb end väärtuslikuna, kui veedate aega üheskoos: mängite, loete või ajate niisama juttu ja kuulate teineteist. Lased lapsel end väärtuslikuna tunda ka siis, kui aitad tal end avastada ja areneda niisuguseks isiksuseks, nagu ta soovib. Edu saadab inimesi, kes meeldivad endale sellisena nagu nad on.

Õnn tähendab palju enamat kui  edukus. Sama oluline, kui mitte olulisemgi, kui olla edukas ja parim, on  koguda enesekindlust, mida läheb vaja ebaõnnestumise, kaotuse, häbitunde, raskuste ja lüüasaamsega toimetulekuks. Kui laps teab, et tuleb toime ka ebameeldivate tundmustega, nagu viha, hirm, kurbus, kogub ta sisemist kindlust, mis lubab tal ümbritsevat maailma omaks võtta.

Oleme lastega lugenud Trace  Moroney raamatuid „Headus“; „Üksildus“; „Armastus“ ja lähipäevil loeme „Kadedus“.Raamatud aitavad lastel paremini mõista erinevaid tundeid ning saavutada sedakaudu suurem iseseisvus ja vabadus. Tunnetest rääkimine õpetab lapsele,et on täiesti normaalne tunda kurbust, viha ja hirmu.

Kui suhtuda valulikkese tundmustesse kui loomulikesse, on laps oma maailmaga rahul ja õnnelik, oma võimetes kindel.

HEADUS.

Terve enesehinnanguga laps on juba oma loomu poolest hea. Headus on nagu päikesepaiste, mis tekitab sooja tunde, et sinust hoolitakse. Headus tähendab jagada hoolt ja positiivseid tundeid teistega, eriti nendega, kes on kurvad ja üksildased. Igapäevased tegevused pakuvad palju võimalusi lapsega headusest rääkimiseks. Kui last koheldakse hästi, tunneb ta end väärtuslikuna ja soovib ka teisi, sealhulgas ka loomi ja linde, hästi kohelda. Veel enam, kui laps käitub teistega heatahtlikult, meeldib ta iseendale ja ka kaaslastele.

ÜKSINDUS.

Terve enesehinnang võimaldab lapsel üksindustundega toime tulla. Last saab seejuures aidata, rääkides talle, et keegi ei tunne end kogu aeg hästi ja et ebamugavad tunded mööduvad. Kui laps teab, et ta suudab negatiivsete tunnetega toime tulla, leiab ta ka üksi olemises häid külgi. Lapse üksildustunnet saab vähendada ka, õpetades teda armastama ja väärtustama end sellisena, nagu ta on. Kui laps tunneb oma väärtust, siis polegi nii tähtis, kas ta on koos teistega või või veidi aega üksinda.

ARMASTUS.

Armastus annab lapsele soojuse ja turvalisuse ning ainulaadse kokkukuuluvustunde. Mõnikord arvavad vanemad ekslikult, nagu saaks armastust väljendada kinkide ja erilise kohtlemisega, autasuna, kui laps on end hästi üleval pidanud. Tegelikult soovib laps eelkõige, et temaga tegeletakse. Kallistus, naeratus või rahulikkus ja kannatlik meel keerulises olukorras annab talle märku armastusest

KADEDUS.

Terve enesehinnang aitab lapsel kadedusega toime tulla. On täiesti normaalne, et laps tunneb vahetevahel kadedust. Kadedus annab märku sügavast hirmust olla teistega võrreldes tähtsusetu. Laps võib olla kade teise lapse mänguasja, võimete ja isegi sõprussuhete peale. Tal saab aidata kadedusega hakkama saada, õpetades talle, kuidas armastada ja väärtustada end sellisena, nagu ta on, kõigist mänguasjadest ja suhetest hoolimata. Kui laps tunneb oma väärtust, väheneb tema vajadus end teistega võrrelda. Mängimine, vestlemine ja koos veedetud aeg aitab lapsel end tunda väärtusliku, enesekindla ja tähtsana ning tal pole põhjust kade olla.

Novembrikuu üritused ja tubli tegu

Reedel, 2. novembril koolieelikute hingedepäeva üritus Rapla kirikus.

                                       

Reedel, 9. novembril isade õhtu „Isaga koos Kaitseliidu Koolis“

           Ootame isasid kell 17.00 raamatukogu trepi juurde, et sealt ühiselt Kaitseliidu Kooli minna.

                

 

Reedel,16. novembril lastele teatrietendus „Metsamuinasjutt“

               Pilet 1.80

Lastel, kes maksid kontserdi eest 1.50 (kontsert jäi ära), oleks vaja juurde maksta 30 senti.

                                    

Reedel, 30. novembril vanavanemate õhtu.

Ootame vanavanemaid lapselapse rühma kell 17.00   

 

 

 

  NOVEMBRIKUU NÄDALATEEMAD:

29.10  – 2.11 SEE LAPS OLEN MINA.

5. – 9. 11 MINU ISA TORE MEES

12. -23.11 MEIE PERE JA SUGULASED (tädid-onud)

26. – 30.11 VANAVANEMATEGA ON VAHVA

*****************************************************

 

TUBLI TEGU!

                                   

Täname Luiselota peret abi eest perepäeva läbiviimisel!

         Tarzani köis oli meie rühma laste lemmik!

 SUUR- SUUR TÄNU väikeste ja suurte

                                    Päikesejänkude poolt  

 

**************************************

 

Täname Sebastiani ema ja isa imeilusate uksesiltide eest!

SUUR-SUUR TÄNU väikeste ja suurte

Päikesejänkude poolt.

Teid tänavad ka Kaisukarud, Mürakarud, Naerulinnud!

 

****************************

                                        

Täname Jane ema, kes on alati nõus meie rühma lastega üritustel kaasas käima ja pildistama!

SUUR- SUUR TÄNU väikeste ja suurte Päikesejänkude poolt    

 

           

22.-26. oktoober

JÄRGMISE nädala (22.-26. oktoober) teema on

„PÕDRAL MAJA METSA SEES“

Räägime metsloomadest, nende elust-  toitumisahelast, talveks valmistumisest, pesaehitusest jne.

Puudutame ka veidi lemmikloomade teemat- miks satuvad mõned loomad varjupaika?

LAPS VÕIKS KAASA VÕTTA  RAAMATUID METSLOOMADEST.

  

 

 

LOGOPEED TULEB

          TEISIPÄEVAL s.o. 23. OKTOOBRIL.

Õpikeskkond internetis

Õpikeskkond internetis

www.kooliksvalmis.ee.

Lapsed on kindlasti kodus rääkinud, et saavad vahel lasteaias arvutis põnevaid mänge mängida.

Õpikeskkond on mõeldud 5-7 aastastele lastele, mängud vastavad riiklikule õppekavale, mängude abil on võimalik omandada uusi teadmisi, omandatud teadmisi kontrollida, arendada e- õppevahendite kasutamisoskusi.

Õpikeskkond on tasuline, kuid prooviks on ka mõned tasuta mängud. Info tasu kohta on õpikeskkonna lehel. Meie rühmal oli võimalik kasutada 2 x 10 tasuta päeva. Nüüd tellis direktor meile tasulise õpikeskkonna maikuu lõpuni. Lapsed saavad rühmas mänge mängida hommikul ja õhtul, kui on teistest tegevustest vabam aeg.

Mõned lapsevanemad on huvi tundnud ja mõned lapsed on kurtnud, et vanemad ei saanud mänge avada. Lehel on info ABI all. Ka meie pidime lasteaias alla laadima GOOGLE CHROME enne kui mängudele ligi pääsesime.

Hea on see, et vähemalt siiamaani on kõik mängud väga sõbralikud ja elulähedased ning annavad lapsele ka omamoodi hinnangu. Mänge pidi pidevalt juurde lisatama.

Kellel huvi, küsige palun õpetajate käest! Rühmas on  võimalik  vaadata ka õpikeskkonna mänge.

Nädala teated

Meie plaanis on LEIVANÄDAL.

Räägime leivast ja leiva teekonnast meie lauale.

                            

 

Teisipäeval, 16.oktoobril, on kella 13.00- 17.00 õpetajate õppepäev.

Seoses õppepäevaga on meil teile palve:

               Selleks, et saaksime rahulikult oma teadmisi täiendada ja samaaegselt tagada  teie lapse turvalisuse, palume nendel lapsevanematel, kellel on võimalik, laps lõunast koju viia.

Irja jääb nende laste juurde, kellel ei ole võimalik lõunast koju minna.

Kui lapsi jääb palju, siis ehk on mõnel lapsevanemal võimalik Irjale rühma appi tulla?

Palun andke meile oma valikust teada!

 

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------

KOLMAPÄEVAL, 17.oktoobril, tuleb meie rühma lastele külla Kohila Keskkonnahariduse Keskus

õppeprogrammiga „ Elekter“

                                                  Avastusõpe!

NELJAPÄEVAL, 18. OKTOOBRIL lasteaia sünnipäevale pühendatud        PERESPORDIPÄEV lasteaia õuealal.

Kell 16.30 avatakse jõukatsumiseks vastavad punktid: Tarzani köis , ämblikuvõrk; kuristik, jõumehe harjutused, liikuv korv.

Punkte läbides saab laps oma kaardile läbitud punkti kleepsu.

Laps läheb rajale koos lapsevanemaga! Lapsevanema tulekuni on laps toas!

Kell 17.40 algab soojendusvõimlemine ÕUNAJOOKSUKS.  Ja siis suur ÕUNAJOOKS.

Kõikidele osavõtjatele soe jook ja väike amps.

Selga ilmale vastav riietus, kaasa hea tuju ja taskulamp.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Pildipangas Nublu külaskäigust fotod.

Vabandan ! Õppeaasta alguse kaustal oli paroolis viga, nüüd peaks korras olema!

 OOTAME LAPSE LASTEAIAELU KAJASTAVAID FOTOSID KASVUMAPPI-  

 

Joonatani isa tegi meie rühma lastevanematele kaks e- maili listi- üks koolieelikute vanematele ja teine nooremate laste vanematele. Nii on võimalik kiiresti vajalikke teateid edastada.

         SUUR TÄNU JOONATANI ISALE!                                            

Lastevanemate üldkoosolek 11. oktoobril

Alu Lasteaia-Algkooli

lastevanemate üldkoosolek (koolitus) toimub neljapäeval

11. oktoobril kell 18.00-20.00

lasteaia-algkooli saalis.

Suurt segadust on tekitanud tänapäevasemad kasvatusmeetodid, milleks on palju jutuainet tekitanud vabakasvatus, mida aetakse lõputult ja andestamatult segamini kasvatamatusega. Need sõnad on väliselt sarnased, kuid oma sisult kaks täiesti erinevat asja.

Lapsed kasvavad ennekõike eeskujuga ja selleks kohtume

11. oktoobril kl. 18 .00 Alu Lasteaias -Algoolis,

et koos piiluda laste kasvatamise keerulisse maailma ja uurida, miks on ikkagi vaja piire kehtestada ja mis sõltub lapsevanemast kui eeskujust.

Koolitaja on Kristiine Vahtramäe

Enne loengut annab hoolekogu esimees Marve Reede ülevaate hoolekogu tööst 2011/2012. õppeaastal.

 

 

Ootame Teid kindlasti osalema!

Tähtpäevad ja üritused oktoobris

3. oktoobril saab Gita 6 aastaseks.

PALJU ÕNNE, KALLIS GITA!

 

Esmaspäeval, 8. oktoobril, tuleb meie rühma lastele külla päästeteenistus projektiga „Nublu aitab!“

 

Neljapäeval, 18.oktoobril kella 16.30 – 18.00

pere spordipäev lasteaia õuealal.

                             

Pildipangas uued fotod

Pildipangas on uusi fotosid nii kevadest kui juba ka sügisest.

Head vaatamist ja ärge unustage kasvumappi:)

6-7 aastase lapse arengu eeldatavad tulemused

6–7AASTASE LAPSE ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED (koolieelik lasteaia lõpuks)

 Valdkond Mina ja keskkond

 Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps:
 1) tutvustab ja kirjeldab iseennast, enda omadusi, huvisid jms;
 2) kirjeldab oma kodu, perekonda ja peretraditsioone;
 3) nimetab ja kirjeldab erinevaid ameteid;
 4) nimetab Eesti riiklikke sümboleid ja rahvatraditsioone;
 5) mõistab, et inimesed on erinevad ning neil on erinevad vajadused;
 6) oskab eristada igapäevaelus tervisele kasulikku ja kahjulikku;
 7) julgeb keelduda (ühis)tegevus(t)est, kui osalemine on ennast ja teisi kahjustav või ohtlik;
 8) kirjeldab, kuidas ümbritsev keskkond ja inimeste käitumine võib mõjutada tervist;
 9) järgib isikliku hügieeni nõudeid, sealhulgas hammaste hoidmist ja hooldamist;
 10) suhtub ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt;
 11) kirjeldab kodukoha loodust, tuntumaid taimi, seeni ja loomi;
 12) kirjeldab loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites: ööpäev, nädal, aastaring;
 13) selgitab, miks on valgus, temperatuur, vesi, muld ning õhk taimedele, loomadele ja inimestele tähtsad;
 14) selgitab ilmastikunähtuste sõltuvust aastaaegadest, öö ja päeva vaheldumisest;
 15) mõistab ja märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale;
 16) kirjeldab võimalikke ohte kodus, veekogul, liikluses jm;
 17) teab, kuidas jalakäijana ohutult liigelda ning jalgrattaga lasteaia õuealal sõita.

 Valdkond Keel ja kõne

 Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps:
 1) tuleb toime nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suhtlemisel; arvestab kaassuhtleja ja suhtlemise paigaga;
 2) saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt reageerida;
 3) suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda;
 4) jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, annab edasi põhisisu ja olulised detailid, vahendab ka oma tundeid;
 5) kasutab kõnes aktiivselt liitlauseid;
 6) kasutab kõnes kõiki käände- ja pöördevorme ainsuses ja mitmuses;
 7) valdab suhtlemiseks piisavat sõnavara ja suudab vajadusel ise sõnu moodustada;
 8) hääldab oma kõnes ja etteöeldud sõnade kordamisel õigesti kõiki emakeele häälikuid;
 9) tunneb tähti ja veerib kokku 1–2-silbilisi sõnu, tunneb kirjapildis ära mõned sõnad;
 10) kirjutab joonistähtedega 1–2-silbilisi sõnu õigesti järjestatud ühekordsete tähtedega;
 11) teab peast emakeelseid luuletusi ja laule.

Valdkond Matemaatika

 Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps:
 1) määrab esemete hulga ühiseid tunnuseid ja jaotab esemeid kahe erineva tunnuse järgi;
 2) võrdleb hulki, kasutades mõisteid rohkem, vähem, võrdselt;
 3) teeb 12 piires loendamise teel kindlaks esemete arvu, teab arvude 1–12 järjestust ja tunneb numbrimärke ning oskab neid kirjutada;
 4) liidab ja lahutab 5 piires ning tunneb märke + , –, =;
 5) koostab kahe esemete hulga järgi matemaatilisi jutukesi;
 6) järjestab kuni viit eset suuruse järgi (pikkus, laius, kõrgus jm);
 7) rühmitab esemeid asendi ning nähtusi ja tegevusi ajatunnuse järgi;
 8) kirjeldab enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteerub ruumis, õuealal ja paberil;
 9) oskab öelda kellaaega täistundides;
 10) nimetab nädalapäevi, kuid, aastaaegu, teab oma sünnikuud ja -päeva;
 11) mõõdab esemete pikkust kokkulepitud mõõduühikuga (samm, pulk, nöör vms);
 12) eristab enamkasutatavaid raha- ning mõõtühikuid (kroon, sent, meeter, liiter, kilogramm) ja teab, kuidas ning kus neid ühikuid kasutatakse;
 13) leiab erinevate kujundite hulgast ringi, kolmnurga, ristküliku, ruudu ning kera ja kuubi, kirjeldab neid kujundeid.

 Valdkond Kunst

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps:
 1) leiab ümbritseva vaatlemisel erinevaid detaile, objekte ja nendevahelisi seoseid ning kujutab ümbritsevat vabalt valitud viisil;
 2) väljendab joonistades, maalides, voolides ja meisterdades meeleolusid ja fantaasiaid;
 3) kasutab kunstitöö loomiseks erinevaid vahendeid;
 4) kujutab inimesi neile iseloomulike tunnuste kaudu;
 5) keskendub alustatud tegevusele ja loob oma kunstitöö;
 6) loob esemeid erinevaid tehnikaid ja materjale kasutades ning räägib nende otstarbest;
 7) koostab ise või valib tööst lähtuvalt sobivad motiivid või vahendid eseme kaunistamiseks;
 8) kirjeldab kunstiteoseid, nende värve ja meeleolu.

 Valdkond Muusika

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps:
 1) laulab ilmekalt loomuliku häälega ja vaba hingamisega;
 2) laulab eakohaseid rahva- ja lastelaule nii rühmas/ansamblis kui ka üksi;
 3) suudab laulu või muusikapala tähelepanelikult kuulata ning kuulatud muusikat iseloomustada;
 4) eristab kuulmise järgi laulu ja pillimängu;
 5) eristab tämbri ja kõla järgi õpitud pille;
 6) mängib eakohastel rütmi- ja meloodiapillidel õpitud lauludele ja instrumentaalpaladele lihtsaid kaasmänge;
 7) mängib lastepillidel ja oskab mängida ka pilliansamblis;
 8) liigub vastavalt muusika meeleolule;
 9) väljendab ennast loovalt muusikalis-rütmilise liikumise kaudu.

 Valdkond Liikumine

  Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps:
 1) keskendub sihipäraseks kehaliseks tegevuseks;
 2) peab liikumisel ja mängimisel kinni üldistest ohutusreeglitest, valides sobivad paigad ja vahendid;
 3) sooritab põhiliikumisi pingevabalt, nii et liigutused on koordineeritud, rütmilised;
 4) sooritab painduvust, kiirust, vastupidavust ja jõudu arendavaid harjutusi;
 5) säilitab tasakaalu paigal olles ja liikumisel;
 6) kasutab harjutuste sooritamisel mõlemat kätt, täpsust nõudvas tegevuses kasutab domineerivat kätt;
 7) matkib täiskasvanut harjutuste sooritamisel;
 8) sooritab üheaegselt kaaslasega rütmiliikumisi;
 9) liigub vastavalt enda tekitatud rütmile ühtlase ja vahelduva tempoga;
 10) kasutab liikumisel erinevaid vahendeid (lindid, rätikud, rõngad, suusad, kelgud jne);
 11) mängib sportlike elementidega mänge (korvpall, jalgpall jne);
 12) peab kinni kokkulepitud mängureeglitest;
 13) nimetab erinevaid spordialasid ja Eesti tuntumaid sportlasi.

Artikkel - Teised teevad, mina ka!

Teised teevad, mina ka!

Lasteaiaeas laps võtab mängukaaslastelt ja keskkonnast üle nii häid kui halbu kombeid. Viimasel juhul ei tasu süüdistada, vaid säilitada rahu ja seletada.

Krista Kivisalu

Pole vist kuigi haruldane kuulda väikelapse suust mõnd sarvilist vandesõna. Aga kui kuuled sellestsamast väiksest suust väljendeid, mis teatud suguelulistele kõrvalekalletele viitavad, siis ehmatab see ikka üsna ära. Oled raudkindel, et sina ja su pere pole taolisi sõnu kasutanud. Kuidas reageerida, kui laps teatab vastuseks su pärimistele, et lasteaias sõber ütles?
Kui vähegi võimalik, siis palun mitte nii, nagu juhtus paar kuud tagasi ühes lasteaias: rühmaruumi uksel seisab ema ja kärgib valjult poisikesega, kes ilmselgelt pole tema laps. Et miks too kasutab seda ja seda sõna (ma tõesti ei hakka neid siin kordama!) ning õpetab tema lapse ropendama. Tolle kärgitava silmad on hirmu ja arusaamatust täis. Ka ema enda laps paistab üsna heitunud olekuga. Ülejäänute seas valitseb hiirvaikus – kõik rühmakaaslased kuulavad hoolega, millest jutt käib. Ja kui varem ehk oligi rühmas keegi, kes neid sõnu veel kuulnud polnud, siis nüüd said kõik põnnid-tirtsud uue tarkuse endale mällu talletada.
Too ema lahkus kurja sammuga, kui rühmaruumi sisenes teine lapsevanem. Ilmselt oli tal hinges tunne, et päris õigesti ta äsja ei käitunud. Aga kuidas siis käituda? Küsisin kahe lapse emalt, rühmaõpetajalt ja psühholoogilt, kas lasteaed on halbade kommete levitaja ning mida ette võtta, kui seal on lapsele midagi ebasoovitavat külge jäänud.

Mõjuväljas enamiku päevast
“Minu meelest on ebaõiglane öelda, justkui oleks lasteaed see koledate sõnade ja halbade kommete pesa,” arutleb kuueaastase Triinu ja kolmese Taneli ema Kaia Tõrs. “Vaadakem proportsioone – mitu tundi oma aktiivse tegutsemise ajast veedab laps lasteaias, mitu mujal? Lasteaias kõige rohkem! Seetõttu on selge, et lasteaiast saab ta ka kõige enam mõjutusi, nii paremaid kui halvemaid. Ja ega me saagi oma lapsi otsekui tünnis kasvatada, ilma et nad ühtegi halba kommet ei näeks ega rumalat sõna ei kuuleks. Kui mitte lasteaias, siis kuskil puutuksid nad nendega ikka kokku!”
Õige on ilmselt öelda, et lasteaias õpib laps kõike. Seal kohtab ta kõige rohkem omaealisi ja suhtleb nendega. Ühise mängu käigus õpitakse ennast kehtestama, aga omandatakse ka viise, kuidas mänguväliselt tähelepanu tõmmata. Tartu Kesklinna Lastekeskuse rühmaõpetaja Anneli Arike ütleb, et tema praeguses viieaastaste rühmas on hakanud levima komme ainuisikuliselt mängu juhtida. “Kui keegi on teinud ettepaneku midagi mängida, siis teistel naljalt mängu suunata ei lasta,” ütleb õpetaja. “Kui mõni laps teeb midagi sellist, mida juht pole ette näinud, siis hõikavad kõik: “Ei, see mäng ei käi nii. Mängu boss ütleb, kuidas peab!””
Lapsed õpivad üksteise pealt ka seda, kuidas teist oma sõprusest ilma jätta ehk taktikat stiilis “mina sinu sõber ei ole, kui sa mulle seda asja ei anna või nii ei tee, nagu ma tahan”. Ka inetud sõnad tulevad aeg-ajalt. “Meil on rumalate sõnade levikut õnneks üsna vähe ette tulnud,” räägib Anneli, “ja kui keegi midagi ütlebki, siis ega ta ise täpselt vahet tee, mis sobib ja mis mitte. Näiteks võivad lapsed inetuks määratleda sellise sõna nagu “pepu”. Samuti jäävad sõnade tähendused selles eas lastele veel ebaselgeks. Mäletan korda, kus aastaid tagasi tuli üks poiss lasteaeda, keksis rühmas ringi ja hõikles rõõmsalt, et seksida tahaks, seksida tahaks!”

Rääkimisest on kasu
Anneli ei tea paremat moodust murede lahendamiseks kui omavaheline suhtlus. Kui õpetaja näeb, et rühmas on asjad ebasoovitavas suunas arenemas, reageerib ta kohe. “Seletan lastele, mis konkreetses käitumisviisis on vale ja kuidas võiks teha,” ütleb Anneli, “muidugi pole see ühe päeva jutt, rääkima peab korduvalt ja korduvalt. Meie lapsed on juba suured,  pole enamasti löömine-näpistamine probleem. Aga vahel tuleb ikka ette mõni laps, kelle käsi on kiirem käima. Siis oleme terve rühmaga rääkinud vihast ja sellest, kuidas saaks viha kontrollida. Mõne kiire käega lapsega oleme ka kokku leppinud, et tal on oma vihanurgake, kus ta võib vihast lahti saada, näiteks patja tagudes.”
Rääkimine aitab ka vanematel laste ja lasteaiaga seotud muresid lahendada. Anneli tunnustab enda rühma lapsevanemaid, kes suhtlevad palju nii õpetajatega kui omavahel. Kõige loogilisem ongi minna õpetajaga rääkima, kui märkad lapse juures midagi, mida varem polnud. Kui laps hiilgas õhtul mõne rumala sõnaga ja teatab küsimise peale, et (näiteks) Kevin ütles nii, mina ütlen ka, siis oleks kõige vääram samm järgmisel hommikul Kevinit kasvatama, karistama, süüdistama kiirustada. “Vanemal on kasutada ainult üks info – see, mille ta sai lapselt –, mina aga saan vaadata asja kõrvalt,” seletab Anneli. “Vahel kujunevad rühmas välja mustad lambad. Ükskõik mis juhtub, kohe tõusevad kõigi laste käed seda ühte süüdistama. Pealegi ei tea vanem, mis võiks olla teise lapse taolise käitumise taga.”
Kõige õigem oleks uurida rühmaõpetaja käest, kuidas tema olukorda näeb. Ja siis saavad kolm osapoolt ehk kahe lapse vanemad ja õpetaja omavahel asjad selgemaks rääkida. Pealegi võivad lapsed vahel tegutseda varjatult – togida või lüüa teist õues nurga taga, mistõttu õpetaja ei pruugi sellest kohe teada saada.

Hea halvas
Kaia tütar Triinu pole lasteaiast ega kuskilt mujalt inetuid sõnu oma sõnavarasse hankinud. Ema uuris tütrelt, kuidas neil rühmas rumalate sõnadega lood on. “Mõned ütlevad rumalasti,” vastas tüdruk, “aga mulle see ei meeldi ja mina nii ei räägi.” Ja ei räägigi.
Mitte iga laps ei korja üles kõiki halbu kombeid. Mõni kõnnib ju läbi lompide ka, ilma et ükski plekk külge hakkaks. “See on väga individuaalne, kes millise kombe või sõna endale külge haagib,” ütleb lapsepsühholoog Reet Montonen. “See sõltub lapse olemusest, sellest, kui tundlik ta antud hetkel on, kui kaugele on arenenud tema tähelepanu ning millised on arusaamad elust. Võib ka olla, et kui laps palju probleemset käitumist külge haagib, on tema hinges mingi segadus, ebakindlus. Ja muidugi väga palju sõltub sellest, kuidas käitutakse ja lahendatakse olukordi kodus. Mõni laps on vastuvõtlikum välistele reeglitele: ta on võtnud omaks, et nii ei räägita, ja peab sellest kinni. Teisele jälle ei piisa, kui öelda, et see on “paha” sõna. Ta tahab ise katsetada ja järele uurida, mis selle sõna ümber toimub. Minu meelest laps tohib rumalaid sõnu rääkida – ka nii õpib ta maailma ja reegleid paremini tundma.”
Mida siis ikkagi teha, kui laps kodus oma uut sõna pruugib? Esimene reegel on: ära reageeri üle. “Võta seda loomulikuna, ära satu paanikasse. Laps ei tea sõna tähendust, tema jaoks on huvitav emotsioon, mis seda saadab,” seletab psühholoog. “Vahest oli kaaslane tundmatut sõna pruukides kihistanud, ehk väljendas mõni täiskasvanu üllatust või pahandas… See tekitab huvi teada saada, mis sõnaga on tegu. Nii esitlebki laps ka kodus oma uusi teadmisi, nagu iga uut oskust. Vanemal tuleks lapsele rahulikult seletada, mida see sõna tähendab – eakohaselt, detailidesse laskuda pole vaja. Ja tutvustada ka täiskasvanute maailma reegleid ehk seletada, et suurtel pole kombeks seda sõna oma igapäevases jutus kasutada.”
Tavaliselt kaob rumal sõna lapse suust üsna ruttu, sest kaovad uudsus ja emotsioon, mis sõna ümbritses. Kui siiski juhtub, et halb komme jääb lapsele külge pikemaks ajaks, tuleb selle väljajuurimisega sihikindlalt ja koostöös lasteaiaga tegelda.
“Halvad kombed pole loomulikult mingid head asjad,” naerab Kaia oma laste peale mõeldes, “aga võib võtta asja ka nii – kui laps nendega üldse kokku ei puutuks ega rumalaid sõnu ei kuuleks, kuidas saaks ta siis õppida nendega toime tulema?!” Nende kodus käib praegu vägikaikavedu relvadega. Tanel on lasteaiarühmas harjutanud tulistamist ja sõdimist, kuid Kaia on põhimõtteliselt relvade vastu. “Olgu, ta on poiss ja ega me sellest sõdimise-kultusest pääse, aga igatahes ma ei tunnusta teda selle eest, kui ta ütleb, et ma lasen su maha. Ja ise ma talle relvi ei osta.”
Niivõrd järjekindlalt saab kodu seista hea selle eest, et laps jõuproovis halbade kommetega alla ei jääks. 

Järgmise nädala tegevused

PÄIKESEJÄNKU rühma lastevanemate koosolek teisipäeval, 25. septembril, kell 17.15.                        

 Räägime rühma õppekavast, lasteaia kodukorrast, päevakavast, reeglitest, tuletame meelde lasteaiaga seotud määrusi, räägime eesseisvatest üritustest, arutleme koos mõningate probleemide üle.

Kui võimalik, siis palun viige lapsed enne koosolekut koju.

TEIE OSAVÕTT KOOSOLEKUST VÄGA VAJALIK!

Teid ootavad päikesejänku rühma õpetajad Maili ja Tiina ning õpetaja abi Irja

 

 

Neljapäeval s.o. 27.09 koolieelikute orienteerumismäng Rapla Naksitralli lasteaias.

Palun pange lapsele kindlasti pähe müts!

--------------------------------------------------------------------

 

Reedel, 28. 09 mängupidu „Tere, sügis!“ ja mihklipäeva porganditalgud.

Palun aidake meil järgmiseks nädalaks (24.-28. september) korjata looduslikku meisterdamis- materjali- tammetõrud, pihlakamarjad, kastanimunad, vahtraninad jne.

Sügisnäitus ja jooks

17.-21. september   SÜGISNÄITUS

Palun too näitusele midagi põnevat aiast, põllult või metsast!

                                   

                                      

20. septembril TILLUJOOKS.

Palun pange lapsele selga sportlik riietus ja jalga jooksuks sobivad jalatsid.

 

21. septembril ALU SUURJOOKS.

 

Minijooks lastele 1,5 km

           Poiste start 16.00

           Tüdrukute start 16.20

Registreerimine 15.00- 15.50  võimlas

 

Andke palun teada, kui teie laps soovib osaleda MINIJOOKSUS ja teie ise ei saa temaga kaasa minna!

Üritused

Järgmise nädala, s.o. 10.-14. septembrini on meil teemaks „Mina teel lasteaeda“

Palun korrake üle kodune aadress, rääkige ja vaadelge koos lapsega teekonda lasteaeda-millest möödute, millised liiklusmärgid on teel. Kes tulevad kaugemalt ja autoga- millistest kohtadest sõidate läbi jne.

-------------------------------------------------------------

Kolmapäeval, 12. septembril, kell 10.00  lasteaias kontsert

                            LASTEKONTSERT

PILET 1.50

 

Sama päeva õhtul, kella 16.00-16.30,  näidis tantsutreening.

Palun tooge lapsele kappi võimlemisriided. Palun pange koti sisse, et oleks võimalik riietekapi nagisse riputada

       Liikumistegevused esmaspäeval ja reedel. 

Kui ilm võimaldab, siis esialgu võimleme veel õues.

 

 

 

Kõike head soovides Päikesejänku rühma õpetajad.

Septembrikuu I nädala üritused

3. septembril : Õppeaasta alguse aktus- mängupidu.

                                            Pidulikum riietus

 

 

                                           

4. septembril: KOOLIEELIKUTE väljasõit Kuusiku Põllumajandusparki.

                        Õueüritus: Ilmale vastav riietus ja jalatsid-  Märja ilmaga kummikud või muud vettpidavad jalatsid.

                                     

 

 

7. septembril: Ussimaarjapäeva retk loodusesse.

                      Õueüritus: Ilmale vastav riietus ja jalatsid-  Märja ilmaga kummikud või muud vettpidavad jalatsid.

                                             

Mida on lapsel lasteaeda vaja

MIDA ON LAPSEL LASTEAEDA KAASA VAJA VÕTTA:

                                                                                                               

• HEA TUJU JA MÄNGULUST.
• VIISAKUSSÕNAD JA SÕBRALIK MEEL
• IGA PÄEV VÕIB KAASAS OLLA KAISUKAS, RAAMAT VÕI LAUAMÄNG JA REEDEL OMA MÄNGUASI.
• TUDURIIDED KOTI SEES
• VÕIMLEMISRIIDED JA SPORDIJALATSID
• KAMM
• TASKURÄTIKUD ÕUERIIETE TASKUSSE         

                                                                                     

Tere tulemast Päikesejänku rühma kodulehele!

PÄIKESEJÄNKU RÜHM ON AVATUD  7.30- 18.00

 

Päikesejänku rühma õpetajad

                  Maili Graumann          53485248

                   Tiina Mardimäe         53498360

Õpetaja abi  Irja Lugima              5258658

 

VALVERÜHM NAERULINDUDE RÜHMAS TÖÖTAB

HOMMIKUL 7.00 – 7.30

ÕHTUL          18.00 – 19.00

 

Valverühma õpetajad on

                         Heli Võigemast        53414249

                         Eldi Sinivee             56657739